Kui nüüd seda pealkirja valisin, siis nii ongi… iga nädalavahetuse saabudes loodan näha päikest ning ilusat ilma, lihtsalt selleks, et pulmapäevaks jume peale saada.
Viimane postitus ilmus siin pea 2 kuud tagasi, päris huvitav “blogija” olen. Kuidagi ei suuda lihtsalt leida seda motivatsiooni, et end pärast 8-tunnist kontoripäeva, mil niigi terve päev arvutis olen, läpaka taha seada.. no ei. Kuigi tunnen küll, et tahaks kirjutada, sest ON millest rääkida.
Treeningute vallas sain ma vahepeal BodyBalance´i ELIIT taseme instruktori. Selle nimel läbisin novembris 3-päevase koolituse Soomes ja nüüd aprillikuus tegin ka inglise keeles juhendatud tunni ära. Mõtlesin küll, et raudselt pean uuesti tegema ja olin selleks ka valmis, aga läks õnneks. Tagasiside oli positiivne ja tunne suurepärane. Vähemalt korraks. Kui ma tulemuse teada sain, siis umbes 5 minuti pärast mõtlesin, aga mis edasi? Mis ma nüüd teen? Sellele ma seni pole veel vastust suutnud leida, sest mõtted hoopiski teisel sündmusel, 28. juulil.
Kogu mu elu põhimõtteliselt tiirlebki ümber 28. juuli hetkel. See on siis päev, mil minust saab proua Lauri. Kõvasti nüüd välja öeldes vajab veidi harjumist…. mina ja proua? Kogu korraldus, asjaajamine, proovid, vestlused, ajagraafikud…. ffuuu. Ma saan aru, miks pulmakorraldajad suuresti hinnas on. Sest kogu see peavalu jääb nende kanda. Asju, millele mõelda on tohutult palju ja asju, mis ma olen ära unustanud on tõenäoliselt rohkem. Nali naljaks, ma loodan, et siiski neid pole… väga.
Eks me Marteniga ikka jagame kohustusi ja tema on suuresti läbirääkimistes abiks. Mina olen pigem see, kes talle meelde tuletab, et “ajou, kas Sa oled juba selle ära kinnitanud” või “kas Sa pole ikka veel meie avalugu ära saatnud?” Ma olen vist paras pind hetkel tagumikus küll, aga mulle meeldib kui asjad on tehtud. See tähendab kiiresti tehtud. Nagu täna. Veel parem oleks olnud eile.
Miks kogu elu pulma ümber käib, on ka see, et puhkust oleks tarvis, aga kogu fookus on sunatud mesinädalatele ja üsna pikale puhkuseperioodile juuli lõpust kuni augusti keskpaigani, mistõttu natuke tuleb veel, vajadusel hambad ristis, Exceli tabelit toksida ja peagi saab väljateenitud puhkusele. Enne seda on ka mõned vabad nädalavahetused, mida ma hetkel pikisilmi ootan.
Mida see kiire aeg on aga kasulikku toonud, on see, et olen vaikselt hakanud rohkem ka trenni tegema. Kehtib ju vana põhimõte “kes teeb, see jõuab” ja nii ongi. Olen mõned kilod maha saanud ja motivatsiooni veel jagub. Viimasel nädalal küll natuke vähem, aga siiski natuke on. Kui küsida siis, mis see võluvägi on, kuidas 5 kilo maha raputada, on tegelt üsna lihtne. Nagu mu vend mulle öelnud on naiste kohta, siis “just don´t eat like a hippo“. Toitumine on ikka see, mis määrab – kuluta rohkem kui tarbid. Hetkel olen piiranud oma kaloraaži 1700-1800 vahele, ent tuleb ka kindlasti neid 2000+ päevasid, mil lihtsalt tahad natuke rohkem hetke nautida ja proovida uusi maitseid, ent põhiliselt võiks see minu puhul alla 2000 jääda. Myfitnesspal aitab siin välja. Üritan piirata oma toitumist 3-4 toidukorraga ning vältida näksimisi, mis ongi kurjajuur tavaliselt. Ent suvi ja jäätised ei kao siiski kuskile… 🙂
Huvilistele võin ära öelda, et pulmapäevaks on kõik vast olemas ka – koht, külalised, foto- ja videograaf, pulmaisa, bänd, toitlustus, tort, meikar/juuksur ja kleit/kingad/ülikond. Ka juukseehe jõudis lõpuks kohale! Seega võib pulmapäevale vastu minna küll. Ainult ajakava vajab veel täpsustamist ning siis jäävad vaid detailid. Pulmakleidi viimane proovimine on hetkel 30.06, loodan, et ka sellega loksub asi paika. Mõned kohtumised ja ongi asi lukus. Lihtne, eks?
45 päeva jäänud. #lauridepulm
