“Kükki minnes lükka puusad taha, tagumik eest ära, ja niipea kui hakkad üles tulema juba esimesel hetkel aktiveeri oma tuharalihas. Suru kandadest ja talla väliskülgedest end üles ning proovi suunata rõhk alakeha tagaosale.” #justdoit – väljavõte tuharatreeningutest.
Pärast 1,5 aastat treeningute juhendamist, eelnevalt 2 aastat intensiivsemat treenimist Sandra Raju käe all võin öelda, et ma olen lõpuks õppinud oma keha kuulama ja saan aru, millal mingi lihas tööd peab tegema. Viimasel aastal olen võtnud endale eesmärgiks, missiooniks anda seda õiget tunnet treenitavatele ka edasi.
Ma olen väsinud nägemast, kuidas pärast pikemat tuharablokki naised stuudios oma reie nelipead mudivad, see tõesti teeb mul meelde kohati isegi natuke kurvaks, sest tean, et tegelikult peaks põhitöö seal ära tegema hoopiski suurem ja tugevam tuharalihas. Aga kuna me reie esiosa on harjunud igapäevaseid tegevusi tehes pideva töö all olema, siis on tekkinud kerge düsbilanss, kus üks on dominantsem, ent olles ise tegelikult väiksem ja nõrgem lihas.
Kui paljud teist teevad kükke ja reaalselt tunnevad oma tuharalihast töös? Ma natuke muretsen, kas olen ehk ainus, kel pärast tuharatreeninguid 2 päeva kann valus on… kui Sul ei ole kohe üldse, siis tasub natuke järele mõelda, kuhu selle pingutuse suunad. See on raske töö ja selle äratabamine, kuidas täpselt asi käib, on keerukas. Ent kui ühel ilusal päeval, umbes 50 kõht-selg-tuhara treeningut hiljem, kui nelipea on täitsa väsinud juba, käib see klõps, siis tagasiteed enam pole – Sa ei vaata kükke enam kunagi sama pilguga, vaid õpid neid enam armastama.
Ja see pole tegelikult üksnes kükke tehes, vaid kõiki lihasgruppe treenides. Väga hästi näen antud olukorda ka kerelihaste treeningus, kus inimene on pealtnäha hästi tugev ja vastupidav, aga niipea kui ta vahurullile panen istessetõuse tegema (neid vaikseid, lüli-lüli haaval ülesrullimisi), siis püsti ta ei saa. Miks? Sest ta on harjunud kõike hoopealt tegema, kaasates nii palju väliseid abijõude (inertsi) kui vähegi võimalik ja seeläbi tegelikult vähendades just tegelikult koormuse alla suunatava lihase tööd.
Tahan öelda, et kuula oma keha. Treeni teadlikult ja rahulikult. Kui Sul ütleb treener, et nüüd treenime õlga, biitsepsit, üla- või alaselga, kõhu sirg- või ristilihast, siis proovigi kogu vaev sellele lihasele suunata. Ära sikuta, ära tõmble, Sul kiiret ei ole. Mida rahulikumalt Sa asja teed, seda suurem on tõenäosus, et teed seda õigesti…
… seda suurem on tõenäosus, et ka tulemused tulevad kiiremini.
