Ma mäletan veel selgelt, kuidas Lisettet oodates veel öeldi, et okei, nüüd on põhimõtteliselt isiklik elu läbi, trenni sa enam teha ei saa ja kohvi pead ka ainult külmana jooma. Jah, eks on ju ka selliseid perioode, aga muus osas õnneks siiski eksiti.
Beebi ja väikelapse kõrvalt ükskõik mille muu tegemine on mõnes mõttes paras eneseületus. Peab siiski pingutama, et end mugavast tsoonist välja ajada ja keskenduda. Eks värsked ja natuke vähemvärsked emmed teavad, et isegi sõbrannadega kokku saades ONGI raske millestki muust rääkida kui lastest.. et noh, nad ongi ju hetkel meie maailm. Põhiteemad tiirlevad selle ümber, kuidas laps on arenenud, kelle laps juba jookseb, mis sõnu nad ütlevad, kuidas söövad, kui hästi või halvasti magavad jne. Ehk siis beebid, beebid, beebid…
Ja mingi hetkeni see ongi okei. Mõni emps vajab natuke varem oma tegemisi lapse kõrvale, mõni hiljem. Ja siis tekibki küsimus.. aga kust see aeg tuleb?
Täna ma panen kirja teile nipid, kuidas mina väikese Liisu kõrvalt trenni olen saanud teha ja… kas üldse on vaja?
Eks pärast sünnitust peavad kõik naised andma oma kehale aega puhkuseks ja taastuseks. Kergeid hingamisharjutusi saab hakata võrdlemisi kohe tegema, aga jõutreening ja sörk võiks jääda sinna kahe-kolme kuu järgsesse aega, olenevalt eelnevast füüsilisest vormist ning aktiivsusest. Taasalustame ikka tasa ja targu.
Nagu ikka, siis väikese beebi kõrvalt või see tähendab beebiga koos (!) on kõige lihtsam koguda samme ehk teha pikki vankritiire. Mina soetasin omale teadlikult Thule jooksukäru, millega saab ka jooksmas käia. Korviosaga, ehk enne 5-6ndat elukuud, peaks jooksma hääääästi ettevaatlikult kui üldse. Ehk selline kiirkõnni tempo aga kerge jooksusamm on okei. Sedasi arenevad kohe teised lihased ning süda saab väheke suurema koormuse. Ja tegelikult tegin ma üldse hästi pikalt, siiani teen, jooks+kõnd variatsiooniga treeningud. Ma arvan, et mul läks mingi kolmveerand aastat enne kui sain 5K joostud järjest nii, et oli päris hea olla ka. Ent siiani, mõnusa pulsiga jooks+kõnd on mu lemmikviis lapsega koos trenn kirja saada, sest noh, siis kõnni ajal saab väikelapsega natuke jutustada ka, eksole?
Siin nüüd tuleb kindlasti kellelgi ütlemine, et “minu laps ei olnud nõus alates 1a kärus olema” või isegi veel varem. Aga eks kõik on harjumuse asi – kui tihti te käisite või käite kärutamas? Ehk emmed, kel see teekond alles ees, siis soovitan soojalt käia, käia, käia… ja võimalusel joosta, siis laps harjub ära. Samas nüüd juba olen talle öelnud, et “pool tundi jookseme ja siis lähme kiikuma!” Ma küll ei tea, kas ja palju ta aru saab, aga pool kuni kolmveerand tunnikest on seal endiselt rahulikult. Me muidugi kuni lume tulekuni käisime suht igapäev jooksmas või kiirkõndi tegemas Liisuga, see tähendab mina ja abikaasa vaheldumisi, mistõttu see ongi temale harjumuspärane. Kui käia 1-3x nädalas, siis ununeb ka see harjumus väikelapsel kiirelt… omal jalal joosta on ju nii palju huvitavam!
Aga liigume edasi… kuna laps läheb aina raskemaks ning tema tõstmine samamoodi, siis tuleks ka jõutreeningut siiski teha. Eriti kui tunned, et alaselg on kuidagi nõrgaks ja valusaks jäänud, käed on natuke “pehmed makaronid” ja põrandalt püstisaamine lapse tempos on ikka väljakutse omaette. Siis jah, võiks ikka vähemalt 2x nädalas jõudu arendada. Variante on mitu:
- laps jääb sinu mehe, ema, sõbranna, õe, venna jt hoolde ning sina lähed jõusaali, lülitadki end tunnikeseks emarollist välja ja lähed naudid “värsket õhku”;
- lapse une ajal veeretad mati lahti, otsid hantlid välja ja teed ühe koduse jõutreeningu. Ideaalne siin ära kasutada nt ONLINE treeninggruppe, videosid, trennirakendusi ja personaalset kava. Selle punkti juures on muidugi ka suur miinus… see on ju meie puhkeaeg ehk päris paljud ei taha sellest loobuda;
- võtad lapse enda kõrvale, paned talle snäkke ja lemmikud mänguasjad käeulatusse ning teed trenni temaga koos! See on muidugi mõnesmõttes kõige aeganõudvam variant ehk planeeritud treening lihtsalt venib pikemaks. Või teinekord pead lihtsalt poole trenni pealt lõpetama, AGA pool trenni on siiski parem kui null.
Mul on kodus olemas matid, sangpomm, hantlid, topispall, stepipink ja kummid. Kui ma ei taha õue minna, siis otsin välja stepipingi ja teen pool tundi peale-maha astumist. Kusjuures, olen seda ka nii teinud, et hoidnud lapsel käest kinni ja astusime siis käsikäes üles ja alla. Boonuseks on lapsel õhtuks parem uni!
Tõõpäeva lõppedes on sinu teisel poolel hea võimalus minna lapsega jooksma (ja tema saab ka paremasse vormi!) või niisama mängima. Saad selle aja võtta enda koduseks treeninguks, siin säästad hulga aega mineku ja tuleku peale. Võtad selle aja ja keskendudki ainult endale, kõik argipäeva mured jätad hetkeks teise tuppa ootama…
A, ja alati on variant leida trenne, kuhu saadki lapsega minna! On olemas erinevad treeningud, kuhu oodatakse beebisid kaasa, a la “beebiga vormi”. Samuti on välitrenne, kuhu võid oma lapse kaasa võtta – isegi olen seda varianti kasutanud, aga küsi igaksjuhuks enne treenerilt üle.
Ajaplaneerimist silmas pidades, siis proovi sobitada trenn oma päevaplaaniga. Näiteks – kas sul on Omniva pakiautomaadis pakk ootamas? Äkki sa hoopis jooksed/kõnnid sellele järele, mitte lähe autoga? Praegu on mul täpselt see periood, kui ma just enda või mehe vanemate juures pole, et väga niisama jooksma ei taha minna, sest on justkui ajaraiskamine. AGA kui ma toon paki ka ära, siis on see hästi sisustatud pooltund. Sellised väikesed trikid, mis panevad meid asjast teisiti mõtlema.
Igaljuhul on diivanilt või põrandalt püsti tõusmine kõige raskem osa. Vahepeal ongi terve päev tunne, et täna ei jaksa midagi teha. Samas, kui juba korra liikuma saad, siis energiatase tõuseb, meel läheb helgemaks ja enesetunne paremaks. Ja kui trenni kord tehtud saad ning pulsikellal märgid sessiooni lõppenuks, siis noh… tehtud trenni ikka enam ei kahetse, eksole? Tihti, ja ma arvan, et paljudel meist, läheb päev kohe produktiivsemalt edasi, kui treening tehtud. Ehk variant on teha kiire (no kas või 20min) sutsakas kohe hommikul, enne kui elukaaslane tööle läheb või kodukontoriga pihta hakkab. Võimalusi on palju, tuleb leida vaid endale õige!
Häid treeninguid, naised!
